Inglise tähestiku tundmine ei ütle automaatselt, kuidas ingliskeelset sõna lugeda. Võid osata nimetada kõiki tähti sõnas name („nimi”), kuid ikka kahelda, miks lõpu-e ei hääldu. Võid õppida sõna food („toit”) ja seejärel avastada, et sõnas good („hea”) on teine täishäälik, kuigi mõlemas on sama oo. Neile raskustele on selgitused, kuid iga sõna ei järgi üht lihtsat reeglit.
Inglise sõnade lugema õppimine tähendab korduvate tähe ja hääliku seoste äratundmist, nende muutumise märkamist ning oskust oma esimest oletust kontrollida. Eesmärk pole enne raamatu avamist hiiglaslikku tabelit pähe õppida. Eesmärk on omandada kasulikud mustrid ja seostada need sõnadega, mille hääldust sa tegelikult tunned.
Juhend selgitab algaja peamisi mustreid: täishäälikud, tumm lõpu-e, levinud täheühendid, tummad tähed, sõnarõhk ja grammatilised lõpud. Näited on neid selgitava teksti kõrval. Keskendume kirjutatud sõnade täpsele ettelugemisele; teksti mõistmiseks vajad lisaks sõnavara ja grammatikat.
Loe häälikuid, mitte tähenimesid
Tähenimed on kasulikud nime või aadressi tähthaaval ütlemisel. Sõna lugemine on teine ülesanne. Tähe M nimi on /em/, kuid sõna map /mæp/ („kaart”) alguses märgib see häälikut /m/. Tähenimede M–A–P ühendamine annaks sõna kirjapildi, mitte selle häälduse.
Kirjatähed toimivad ka rühmadena. Sõnas shop /ʃɒp/ („pood”) märgib sh üht häälikut. Seevastu täht x sõnas box /bɒks/ („kast”) märgib jada /k/ + /s/. Kirjatähtede loendamine ei ütle seega, mitu häälikut pead hääldama.
Uut sõna vaadates otsi enne ükshaaval lugemist tuttavaid täherühmi. Kui tunned ära sh, ee või levinud lõpu, on vaja teha vähem eraldi otsuseid. See on algstrateegia, mitte põhjus ülejäänud sõna eirata: rühma asukoht ja ümbritsevad tähed võivad olla olulised.
Loe ka: Inglise tähestik: 26 tähte, hääldus ja näited
Transkriptsioon aitab hääldust leida
Foneetiline transkriptsioon näitab hääldust, mitte tavalist kirjapilti. Siin kasutame rahvusvahelist foneetilist tähestikku ehk IPA-t. Kaldkriipsude vahel olevad märgid, näiteks /mæt/, tähistavad häälikuid. Transkriptsioon võib näidata häälikut, mida tähtedest pole lihtne järeldada, tähte, mida ei hääldata, või rõhu asukohta. Õpi korraga mõni märk ja seosta see salvestisega, selle asemel et võtta seda veel ühe vaikides pähe õpitava tähestikuna.
Selles juhendis tähistab ː valitud süsteemis pikka täishäälikut ning ˈ märgib pearõhku rõhulise silbi ees. Ühend nagu /aɪ/ on ühe silbi sees hääldatav diftong ehk kaksiktäishäälik, mitte kaks eraldi silpi. Märgid /ʃ/ ja /tʃ/ tähistavad sõnade ship („laev”) ja chip („friikartul”) alguses kuuldavaid häälikuid.
Näited lähtuvad peamiselt õppija sõnaraamatutes levinud Briti hääldusmallist. Ameerika variandid on vajaduse korral märgitud. Kumbki mall ei kirjelda kõiki Briti ega Ameerika kõnelejaid. Märkide selgitusi vaata Oxfordi foneetilise tähestiku juhendist; hääldussalvestisi otsi õppija sõnaraamatust. Eesti tähtedega antud ligikaudne hääldus võib olla ajutine meeldetuletus, kuid ei saa täpselt edasi anda kõiki inglise häälikuid.
Avatud ja suletud silbid
Silp on hääldusüksus, mis koondub keskse hääliku, tavaliselt täishääliku ümber. Ära loenda silpe täishäälikutähtede arvu järgi. Book („raamat”) sisaldab kaht täishäälikutähte, kuid üht silpi, ning ka make („tegema”) on ühesilbiline, kuigi lõpus on kirjas e.
Algajate lugemismaterjalides kirjeldatakse suletud silbi kirjamalli sageli täishäälikutähena, millele järgneb üks või mitu silpi sulgevat kaashäälikut, nagu sõnades cat („kass”) ja hand („käsi”). Tavaliselt on selles lühike täishäälik. Avatud silbi kirjamall lõpeb täishäälikutähega, nagu me („mind”) või go („minema”); selle täishäälik sarnaneb sageli tähe nimega. Need on kasulikud õpetuslikud nimetused kirjamustrite jaoks, mitte eksimatu viis kõiki pikemaid sõnu silbitada ja hääldada.
Sõnu nagu make ja time („aeg”) on siin parem käsitleda eraldi mallina: täishäälik–kaashäälik–tumm e. Tumm täht ei loo teist hääldatud silpi. Eri kursused jaotavad silbimalle erinevalt, seega nelja või kuue tüübiga tabel on õpperaamistik, mitte garantii, et kõik inglise sõnad sinna eranditeta sobivad.
Lühikesed täishäälikud
Kasulik alguspunkt on lühike sõna, kus täishäälik asub kaashäälikute vahel. Levinud näited on a sõnas cat /kæt/ („kass”), e sõnas bed /bed/ („voodi”), i sõnas sit /sɪt/ („istuma”), o Briti hääldusega sõnas hot /hɒt/ („kuum”) ja u sõnas cup /kʌp/ („tass”). Õpi iga malli sõna ja selle salvestise kaudu.
Nimetus lühike täishäälik ei tähenda, et õige hääliku saaks lihtsalt teist täishäälikut lühemalt öeldes. Sõnades ship /ʃɪp/ („laev”) ja sheep /ʃiːp/ („lammas”) erinevad täishäälikud nii kõlavärvi kui ka tavapärase kestuse poolest. Olulised on keele asend ja suu kuju. Kuula erinevust ja jäljenda seda; sama eesti i pikem hääldamine ei pruugi vajalikku vastandust anda.
Erinevusi leidub ka neis põhilistes kirjamustrites. Put /pʊt/ („panema”) sisaldab võrdluseks valitud häälduses teist täishäälikut kui cut /kʌt/ („lõikama”). Ameerika hot sisaldab tavaliselt /ɑː/, mitte Briti sõnaraamatutes märgitud /ɒ/. Need erinevused ei muuda mustreid kasutuks: muster peaks pakkuma oletust, mida kontrollida, mitte tühistama usaldusväärse salvestise hääldust.
Tumm lõpu-e: hat ja hate
Paljudes lühikestes sõnades kaasneb tumma lõpu-e-ga varasema täishääliku muutus. Võrdle sõnu hat („müts”) ja hate („vihkama”): kirjutatud e ei lisa hääldatud silpi, kuid täishäälik muutub häälikust /æ/ ühendiks /eɪ/. Õpetajad kirjeldavad seda mõnikord nii, et täishäälikutäht „ütleb oma nime”.
| Ilma lõpu-e-ta | Tumma lõpu-e-ga | Täishääliku muutus näidetes |
|---|---|---|
| hat /hæt/ — müts | hate /heɪt/ — vihkama | /æ/ → /eɪ/ |
| sit /sɪt/ — istuma | site /saɪt/ — asukoht | /ɪ/ → /aɪ/ |
| not /nɒt/ — ei | note /nəʊt/ — märkus | /ɒ/ → /əʊ/ |
| cut /kʌt/ — lõikama | cute /kjuːt/ — armas | /ʌ/ → /juː/ |
Nimetus pikk täishäälik ei puuduta selles õppemallis ainult pikkust: /eɪ/ ja /aɪ/ on diftongid ning /juː/ sisaldab täishääliku ees ka kaashäälikut. Käsitle tabelit kirjamustrina. Seotud harjutusi pakub British Councili häälduse ja kirjapildi harjutus.
Muster ei kehti alati. Have /hæv/ („omama”), give /ɡɪv/ („andma”) ja love /lʌv/ („armastus”, „armastama”) lõpevad tumma e-ga, kuid ei järgi eespool näidatud muutust. Õpi levinud erandid terviksõnadena, selle asemel et tuttavat sõna jõuga reegli järgi hääldada.
Täishäälikute täheühendid
Kaks täishäälikutähte võivad märkida üht täishäälikut või diftongi. Ühendi äratundmine aitab vältida iga kirjatähe eraldi lugemist. Samas ei ole reeglit, et kahest täishäälikutähest esimene peaks alati kõlama nagu tema nimi tähestikus. Hääldus kuulub terve sõna ja selle kirjamustri juurde.
| Kirjapilt | Kasulik algmuster | Mida märgata? |
|---|---|---|
| ee | see /siː/, green /ɡriːn/ — nägema; roheline | Tähed märgivad üht täishäälikut, mitte kaht silpi. |
| ea | team /tiːm/ — meeskond | Võrdle sõnaga bread /bred/ („leib”): samal kirjapildil on teine hääldus. |
| ai, ay | rain /reɪn/, day /deɪ/ — vihm; päev | Said /sed/ („ütles”) on levinud erand ai-mustrist. |
| oa | boat /bəʊt/ — paat | Levinud Ameerika täishäälik on /oʊ/. |
| oo | food /fuːd/, good /ɡʊd/ — toit; hea | Nendes tuttavates sõnades on erinevad täishäälikud. |
| oi, oy | coin /kɔɪn/, boy /bɔɪ/ — münt; poiss | Täishääliku hääldus muutub sujuvalt ühe silbi sees. |
| ou, ow | out /aʊt/, now /naʊ/ — välja; nüüd | Võrdle sõnadega snow /snəʊ/ („lumi”) ja young /jʌŋ/ („noor”); neid ühendeid loetakse mitut moodi. |
Kasuta tabelit väikeste ühise mustriga sõnarühmade loomiseks, mitte oletuseks, et tervel veerul on üks hääldus. Kui õpid erandi, pane see tuttava mustri kõrvale. Sõnade team ja bread võrdlemine toob erinevuse selgelt esile ning annab põhjuse uut ea-ga sõna kontrollida.
Tähelepanu väärib ka täht y. See võib märkida kaashäälikut sõna yes („jah”) alguses, täishäälikut /aɪ/ sõnas my („minu”) või lõputäishäälikut, mida märgitakse tavaliselt /i/, sõnas happy („õnnelik”). Tähe nimi ei ütle, milline roll tal konkreetses sõnas on.
Kui kaashääliku hääldus muutub
Paljude kaashäälikutähtede hääldus on üsna ennustatav, kuid mitmel tuttaval tähel on rohkem kui üks lugemisviis. C märgib tavaliselt /s/ tähtede e, i, y ees, nagu sõnas city („linn”), ning /k/ sõnades nagu cat („kass”). See muster aitab sõnaga esimest korda kohtudes, kuid ühendid nagu ch vajavad oma selgitust.
G võib samade tähtede ees märkida häälikut /dʒ/, nagu sõnas giant („hiiglane”). See muster on vähem kindel: get („saama”), give („andma”) ja girl („tüdruk”) algavad kõik häälikuga /ɡ/. Kontrolli tervet sõna, selle asemel et eeldada, et järgmine täishäälikutäht määrab alati häälduse.
S võib märkida /s/ või /z/, nagu sõnades see („nägema”) ja rose („roos”). X võib märkida ühendit /ks/ sõnas box („kast”), kuid ühendit /ɡz/ sõnas exam („eksam”). Need erinevused kuuluvad sõna häälduse õppimise juurde ega näita, et oleksid tähestiku unustanud.
Ühendid sh, ch, th, ph ja ng
Kaashäälikutähtede ühend võib märkida üht häälikut või jada, mis ei vasta üksikute tähtede nimedele. Sh märgib tavaliselt häälikut /ʃ/, nagu sõnas shop („pood”). Ch märgib sageli häälikut /tʃ/, nagu sõnas chair („tool”), kuid võrdle sõna school („kool”), kus on /k/, ja sõna chef („kokk”), kus on /ʃ/. Võta levinud lugemisviisi lähtekohana ja õpi need sagedased erandid eraldi.
Th märgib tavaliselt kas häälikut /θ/, nagu sõnas think („mõtlema”), või /ð/, nagu sõnas this („see”). Neid hääldades on keeleots ülemiste esihammaste juures või lähedal ning õhk liigub läbi kitsa pilu. Esimene on helitu ja teine heliline. Helilisus tähendab häälekurdude võnkumist; saad neid võrrelda, puudutades kergelt kõri. Ära kasuta kummagi asemel alati eesti s-, t- või d-häälikut. Kuula ja harjuta just seda inglise häälikute erinevust.
Ph märgib sageli häälikut /f/, nagu sõnas phone („telefon”). Sõnas sing /sɪŋ/ („laulma”) märgib ng üht suu tagaosas moodustatavat ninahäälikut; sellele ei järgne eraldi /ɡ/. Sõna finger („sõrm”) hääldus sisaldab aga ühendit /ŋɡ/. Kirjapilt ng ei vasta seega alati täpselt samale häälikujadale.
Ck märgib tavaliselt üht /k/, nagu sõnas back („selg”, „tagasi”), ning qu märgib tavaliselt ühendit /kw/, nagu sõnas quick („kiire”). Ära lisa kõrvutiste kaashäälikute vahele automaatselt täishäälikut. Näiteks sõnas stop („peatuma”) kuuluvad alguse /s/ ja /t/ kokku ilma lisasilbita.
Tummad tähed: kirjas, kuid mitte kõnes
Tumm täht jääb sõna kirjapilti, kuid selle tavapärases häälduses ei vasta talle eraldi häälik. See võib tunduda harjumatu, kui oled harjunud eesti keele lähema seosega kirjapildi ja kõne vahel. Kõigi nähtavate tähtede hääldamine ei ole automaatselt täpsem; see võib muuta tuttava inglise sõna tundmatuks häälikujadaks.
Kasulikud mustrid on tumm alguse k sõnades know („teadma”) ja knee („põlv”), tumm alguse w sõnades write („kirjutama”) ja wrong („vale”) ning tumm lõpu b sõnades lamb („tall”) ja climb („ronima”). Sõna hour („tund”) algab täishäälikuga, sest selle h on tumm. Kui sellise sõna esimest korda kirja paned, märgi ka tumm osa.
Teistel ühenditel on mitu võimalikku hääldust. Gh on tumm sõnas night („öö”), märgib häälikut /f/ sõnas laugh („naerma”) ja häälikut /ɡ/ sõnas ghost („kummitus”). Õpi neid sõnu koos salvestistega, selle asemel et pidada iga gh-d tummaks. British Council selgitab lähemalt levinud tummade tähtede mustreid.
Täishäälik r-i ees ja hääldusvariandid
Kui täishäälikule järgneb kirjas r, ei pruugi eespool kirjeldatud lihtsad mustrid enam selle hääldust ennustada. Võrdle Briti võrdlusvorme cat /kæt/ („kass”) ja car /kɑː/ („auto”). Ühendeid ar, or, er, ir ja ur tasub ära tunda, kuid igaüks neist tuleb endiselt siduda päris sõnade ja rõhuga.
Selles Briti mallis märgib rõhuline or sageli häälikut /ɔː/, nagu sõnas born /bɔːn/ („sündinud”). Rõhulistel ühenditel er, ir, ur on sageli ühine häälik /ɜː/, nagu sõnades term /tɜːm/ („termin”), bird /bɜːd/ („lind”) ja turn /tɜːn/ („pöörama”). Rõhu tingimus on oluline: sõna teacher („õpetaja”) rõhuta lõpus on selle asemel nõrgenenud täishäälik. Need näited annavad kasulikud rühmad, jättes ruumi ka eranditele ja hääldusvariantidele, mida hiljem kohtad.
Levinud Briti sõnaraamatumallis ei hääldata kirjas olevat r-i kaashääliku ega pausi ees; sellist hääldust nimetatakse mitterootiliseks. Levinud Ameerika ehk rootilises mallis hääldatakse seda ka neis kohtades. Seetõttu võib sõnaraamat anda sõnale car Briti häälduse /kɑː/ ja Ameerika häälduse /kɑːr/. Seotud kõnes võib esimest malli kasutav Briti kõneleja hääldada järgmise täishääliku ees siduva /r/, nagu väljendis car engine („automootor”).
Kõik Briti variandid ei jäta seda r-i välja ning kõik Ameerika variandid ei järgi sama mustrit. Algaja ei pea valdama iga piirkondlikku erinevust. Kasuta enda harjutamiseks selget hääldusmalli, kuid arvesta, et ka teistsugune sõnaraamatusalvestis võib olla õige.
Sõnarõhk ja nõrgad täishäälikud
Mitmesilbilises sõnas kannab üks silp tavaliselt pearõhku. See tõuseb teistest esile helikõrguse, pikkuse ja tugevuse koosmõjul. Inglise rõhk ei ole igas sõnas kindlalt esimesel ega viimasel silbil. Eesti keeles on pearõhk enamasti esimesel silbil, kuid seda harjumust ei saa automaatselt inglise keelde üle kanda. Kirjapilt üksi ei näita alati rõhu kohta. Sõnaraamatu rõhumärk kuulub õpitava teabe hulka.
Sõnas about /əˈbaʊt/ („umbes”, „millegi kohta”) on pearõhk teisel silbil. Esimene täishäälik on /ə/, mida nimetatakse švaaks: see on rõhuta silpides levinud nõrk täishäälik. See ei kõla nagu tähe A nimi. Švaad võivad märkida erinevad täishäälikutähed, mistõttu iga tähe lugemine selle kõige tuttavama häälikuga võib anda ebaloomuliku häälduse. Ära samasta seda automaatselt eesti õ-ga; kuula häälikut terves sõnas.
Iga rõhuta täishäälik ei muutu švaaks. Sõna happy rõhuta lõputäishäälikut märgitakse tavaliselt /i/. Loe kogu transkriptsiooni ja kuula tervet sõna, selle asemel et asendada kõik nõrgad silbid sama häälikuga. Uut sõna kirja pannes märgi koos tähendusega ka selle rõhk.
Pikemad sõnad jaga harjutamiseks jõukohasteks hääldusosadeks, kuid ära rõhuta iga osa võrdselt. Harjuta osi vajaduse korral eraldi ning pane siis sõna tavalise rõhuga uuesti kokku. Jagamise eesmärk on aidata tervet sõna öelda, mitte panna kõnet kõlama eraldi tükkide jadana.
Lõppude -s ja -es hääldus
Reeglipärasel mitmusel ja verbi ainsuse kolmanda isiku lõpul on kolm levinud hääldust. Valik sõltub tüve viimasest häälikust, mitte üksnes viimasest kirjatähest. Sama põhimõte selgitab, miks cats („kassid”), dogs („koerad”) ja buses („bussid”) ei lõpe sama häälikujadaga.
Helitute häälikute /p, t, k, f, θ/ järel on lõpp /s/: cats /kæts/. Täishäälikute ja järgmisse rühma mittekuuluvate heliliste kaashäälikute järel on see /z/: dogs /dɒɡz/, plays /pleɪz/ („mängib”). Häälikute /s, z, ʃ, ʒ, tʃ, dʒ/ järel lisab lõpp silbi, mida märgitakse tavaliselt /ɪz/: buses /ˈbʌsɪz/.
Alusta erinevuste kuulamisest, mitte märkide õppimisest ilma helita. Ära lisa igale mitmusele täishäälikut: cats on ühe-, mitte kahesilbiline. Kontrolli ka seda, kas tüvi ise muutub, nagu paaris leaf–leaves („leht–lehed”); lõpuhäälduse reegel ei asenda ebareeglipärase või muutunud tüve õppimist.
-ed ilma liigse silbita
Reeglipärasel minevikulõpul -ed on samuti kolm levinud hääldust. Häälikute /t/ või /d/ järel lisab see silbi: wanted /ˈwɒntɪd/ („tahtis”), needed /ˈniːdɪd/ („vajas”). See on lõpp /ɪd/. Kirjapildist üksi ei piisa: leia kõigepealt verbi viimane häälik enne lõpu lisamist.
Teiste helitute kaashäälikute järel on lõpp /t/, nagu sõnades worked /wɜːkt/ („töötas”) ja washed /wɒʃt/ („pesi”). Täishäälikute ja teiste heliliste kaashäälikute järel on see /d/, nagu sõnas played /pleɪd/ („mängis”). Neile vormidele ei lisandu eraldi lõpusilpi. British Councili reeglipärase mineviku juhend toob kolme häälduse kohta lisanäiteid.
See selgitus puudutab reeglipäraseid verbilõppe. Mõnel omadussõnana kasutatud sõnal on oma hääldus, näiteks väljendis a learned professor („õpetatud professor”), kus learned on kahesilbiline. Algaja võib selliseid juhte õppida tervikväljenditena, mitte laiendada reeglipäraste verbide malli igale sõnale, mille kirjapilt lõpeb tähtedega ed.
Miks kontekst muudab lugemisviisi?
Mõnikord on sama kirjapildiga sõnal olenevalt tähendusest või grammatilisest kasutusest erinev hääldus. Verb read („lugema”) on kasulik varajane näide. Selle algvorm ja ilma -s-lõputa olevikuvorm on /riːd/, minevikuvorm ning mineviku kesksõna aga /red/. Kirjapilt ei muutu.
Vaata näidet: These days, I read every evening. („Praegusel ajal loen ma igal õhtul.”) Lause kirjeldab praegust harjumust, seega read hääldus on /riːd/. Teine näide on I read it yesterday. („Ma lugesin seda eile.”) Siin nõuab minevikukontekst hääldust /red/. Kirjalik ea-muster üksi seda otsustada ei saa. Õppija sõnaraamat eristab need vormid; vaata Cambridge'i märksõna read.
Enne lause ettelugemist vaata see tähenduse mõistmiseks läbi. Teadmine, kes mida teeb ja millal, aitab valida õige vormi, sõnu mõistlikult rühmitada ja vajalikku rõhutada. Täpne lugemine pole seega ainult tähtede lahtimõtestamine: see ühendab järk-järgult häälduse sõnavara ja grammatikaga.
Loe ka: Hääldus ja kuuldu mõistmine: helisalvestised, foneetiline transkriptsioon ja viieminutiline harjutus
Üksiksõnadest terviklauseks
Lauses ei rõhuta kõnelejad tavaliselt kõiki sõnu võrdselt ega tee pausi iga sõna järel. Tähtis teave tõuseb enamasti esile, tuttavad grammatilised sõnad võivad aga nõrgeneda. Näiteks rõhuta can esineb sageli nõrgal kujul /kən/, mitte täiskujul /kæn/. See, millised sõnad esile tulevad, sõltub sõnumist ja kontekstist.
Alusta selgest ja hoolikast hääldusest ning võrdle seda siis sobiva fraasisalvestisega. Kuula kokkukuuluvaid sõnarühmi ja tähendust edasi anda aitavaid pause. Kirjavahemärgid annavad vihjeid, kuid loomulik kõne ei teki iga märgi kohale ühesugust pausi lisades.
Sa ei pea kohe väga kiiret kõnet jäljendama ega tahtlikult häälikuid ära jätma. Esmalt hoia sõnad äratuntavad ja tähendus selge. Seejärel harjuta lühikest väljendit mitu korda, liikudes üksikhäälikute jälgimiselt kogu väljendi kõla poole. Sõnade ja lausete salvestistel on omavahel seotud, kuid erinevad eesmärgid.
Mida teha tundmatu sõnaga?
Alusta tuttavate täherühmade ja lõppude märkamisest. Vaata, kas sõnas on tumma e muster või tuntud täishäälikuühend, kuid käsitle esimest lugemisviisi oletusena. Pikemas sõnas ära määra rõhku enesekindlalt ainult seetõttu, et üks silp tundub tuttav.
Otsi kogu sõna õppija sõnaraamatust. Kontrolli tähendust ja grammatilist vormi, loe transkriptsiooni ning kuula sobivat salvestist. Võrdle esimest oletust kuuldavaga: kas üllatav oli täishäälik, tumm täht, lõpp või rõhk? Selle tunnuse leidmine annab sulle midagi konkreetset, mida meelde jätta.
Seejärel ütle sõna uuesti ilma salvestiseta, kontrolli veel kord ja kasuta seda lühikeses väljendis. Kui see erineb tuttavast mustrist, pane see märkmetes tavalise näite kõrvale. Nii kasvatad tuntud hääldusega sõnavara ja õpid ühtlasi üldisi lugemisvõtteid. Cambridge'i häälduslehed pakuvad nii Briti kui ka Ameerika helinäiteid.
Kuidas harjutada ilma äraarvamiseta?
Keskendu korraga ühele erinevusele. Üks harjutuskord võib käsitleda tumma lõpu-e-d, ühendi oo kaht tavalist hääldust või erinevust /ɪ/ ja /iː/ vahel. Loe mõned tuttavad näited, kuula neid ja selgita, mis muutub. Seejärel proovi lühikest lauset, mis sisaldab üht neist sõnadest, et muster ei jääks ainult eraldiseisvaks loendiks.
Vali lühikesed tekstid, mille sõnavara on enamasti tuttav. Kui iga sõna jaoks on vaja sõnaraamatut, on raske jälgida korraga tähendust ja hääldust. Loe kõigepealt mõistmiseks, kontrolli ebakindlad sõnad ning loe siis lõik ette. Sama lõigu salvestis võimaldab võrrelda lisaks üksikhäälikutele ka rõhku ja kõne liigendamist.
LuvStudy sõnavaraharjutustes saad korrata sõnu koos tähenduste, transkriptsiooni ja sõnasalvestistega. Kirjapildi vaatamine kuulamise ajal aitab päris sõnades tuttavaid mustreid märgata. Veebisait ei hinda automaatselt sinu ettelugemist ning üksiksõnade heli ei asenda seotud lausete kuulamist.
Kontrolli mustreid ja põhjenda valikut
Need ülesanded kordavad eespool selgitatud lugemispõhimõtteid. Püüa leida iga vastuse põhjus, mitte ainult õige variant. Kõik IPA-ga kirjutatud vastused kasutavad alguses kirjeldatud võrdlusmalli.
- Mis muutub sõnade hat /hæt/ ja hate /heɪt/ vahel? Kas lõpu-e lisab silbi?
- Kas sõnadel food ja good on selle juhendi hääldusmallis sama täishäälik?
- Kuidas loetakse sh sõnas shop: ühe hääliku või kahe tähe nimena?
- Milline kirjatäht on tumm sõna write alguses?
- Milline silp on rõhuline sõnas about /əˈbaʊt/ ja mis juhtub esimese täishäälikuga?
- Vali reeglipärase lõpu hääldus: cats — /s/, /z/ või /ɪz/?
- Kas worked lõpeb hääldusega /t/, /d/ või /ɪd/? Võrdle vormiga wanted.
- Määra sõna read hääldus selles lauses: I read it yesterday. Vali /riːd/ või /red/.
Vastused ja selgitused
- Täishäälik muutub kujult /æ/ kujule /eɪ/. Lõpu-e on tumm; mõlemad sõnad on ühesilbilised.
- Ei. Sõnas Food on /uː/, sõnas good aga /ʊ/. Kirjapildil oo ei ole üht universaalset lugemisviisi.
- See märgib üht häälikut, /ʃ/. Tähenimesid kasutatakse sõna tähthaaval ütlemiseks, mitte selle häälikute ühendamiseks.
- W on tumm. Sõna algab häälikuga /r/, mitte /w/.
- Rõhuline on teine silp. Esimene täishäälik on nõrk /ə/, mitte tähe A nimi.
- /s/, sest tüvi lõpeb helitu häälikuga /t/. Lisasilpi ei teki.
- Worked saab lõpu /t/ hääliku /k/ järel ning jääb ühesilbiliseks. Wanted saab lõpu /ɪd/ hääliku /t/ järel ja on kahesilbiline.
- /red/. Lause viitab minevikule, seega on vaja minevikuvormi hääldust, kuigi kirjapilt ei muutu.
Loe ka: Inglise keele grammatika algajale: reeglid ja näited
Reeglid muutuvad kasulikuks sõnades
Inglise keeles lugemise alustamiseks ei pea sa iga tundmatu sõna hääldust täiuslikult ennustama. Pead tundma kasulikke mustreid, märkama neist erinevaid sõnu ja oskama neid usaldusväärselt kontrollida. Täishäälikute ühendid, tummad tähed, rõhk ja lõpud annavad raamistiku; salvestised ja tähendusega laused näitavad, kuidas see päris keeles toimib.
Tule keerulise mustri juurde tagasi mõne uue näitega ja kasuta neid sõnu siis lühikeses tekstilõigus. Aja jooksul tunned järjest rohkem sõnu kohe ära, samal ajal kui lugemisreeglid jäävad abiks järgmise tundmatu sõna puhul.
