Inglise keele grammatika algajale: reeglid ja näited

Võid teada inimest, tegevust ja eset tähistavaid sõnu, kuid ikkagi kahelda, kuidas neid kokku panna. Inglise grammatika selgitab neid seoseid: kes midagi teeb, kas see toimub regulaarselt või praegu, millist eset silmas pead ning kas esitad väite või küsimuse. Grammatika praktiline eesmärk on muuta sinu mõte selgeks.

Algaja jaoks ei ole raskuseks sageli üks keeruline reegel, vaid mitu väikest valikut samas lauses. Kas vajad sõna is või does? Kas verb vajab lõppu -s? Kas nimisõna ees peaks olema a või the? Kui õpid süsteemi mõistlikus järjekorras, on neid valikuid lihtsam mõista.

See juhend loob põhja sammhaaval. See käsitleb inglise grammatika aluseid, mida vajad enda kirjeldamiseks, igapäevastest sündmustest rääkimiseks, teabe küsimiseks ja lihtsate mõtete sidumiseks. See ei ole kõigi erandite kataloog. Iga osa selgitab üht malli ja toob näited selgituse kõrval, et näeksid nii lause ehitust kui ka konkreetse vormi kasutamise põhjust.

Alusta inglise lause ehitusest

Tavalises väitlauses on alus enamasti verbi ees. Alus ütleb, kellest või millest lauses räägitakse; verb väljendab tegevust või seisundit. Kui tegevusel on sihitis, asub see tavaliselt verbi järel. Vaata näidet: Maya reads a message. („Maya loeb sõnumit.”) Maya on alus, reads on verb ja a message on sihitis.

See järjekord kannab tähendust. Lauses The dog follows the boy. („Koer järgneb poisile.”) on järgnejaks koer; kahe nimisõna vahetamine muudab seda, kes kellele järgneb. Eesti käändelõpud lubavad vabamat sõnajärge, kuid inglise keeles ei saa alati kasutada eesti keeles loomulikuna tunduvat järjestust. Leia esmalt alus ja verb ning lisa seejärel mõtte lõpetamiseks vajalik teave.

Iga lause ei vaja sihitist. The baby sleeps. („Beebi magab.”) on täielik lause, samas kui The baby is tired. („Beebi on väsinud.”) seob vormi is abil aluse kirjeldusega. Tavalistes täislausetes peab alus üldjuhul olema välja öeldud: It is cold. („On külm.”) sisaldab sõna it, kuigi see ei viita kindlale esemele. Eesti keeles võib alus sellises lauses puududa, inglise keeles mitte. Levinud erand on käsk: Open the window. („Ava aken.”) pöördub kuulaja poole ilma sõna you otseselt ütlemata.

Asesõnad: tegija ja tegevuse siht

Asesõnad lasevad viidata inimestele ja asjadele ilma nime iga kord kordamata. Nende kuju võib muutuda koos rolliga lauses. Alusevorm kuulub aluse kohale; sihitisevormi kasutatakse paljude verbide ja eessõnade järel. Vaata näidet: She knows me. („Ta tunneb mind.”) she on alus ja me sihitis. Nende asendamine vormidega her ja I ei annaks õiget lauseehitust.

Viimane veerg näitab omamist või seost inimesega: my friend („minu sõber”), their house („nende maja”). Need vormid seisavad nimisõna ees. Võrdle This is my bag. („See on minu kott.”) ja This bag is mine. („See kott on minu oma.”): mine seisab iseseisvalt. Kasuta my bag, mitte the my bag. Inimese nime juures võib omamist näidata lõpuga 's: Maya's bag („Maya kott”).

You võib pöörduda ühe või mitme inimese poole; tavapärane verbivorm jääb samaks. They võib viidata mitmele inimesele või asjale, kuid seda kasutatakse ka ühe inimese kohta, näiteks kui tema sugu ei ole teada. Ka siis kasutatakse vorme nagu they are ja they have. Eesti „tema” ei erista sugu, kuid inglise keeles tuleb vastav asesõna valida konteksti järgi. Õpi asesõnu terviklausete osana, mitte ainult eraldiseisva tõlkeloendina.

Be: vormid am, is ja are

Verb be („olema”) seob aluse teabega selle kohta, kes või mis ta on, millises seisundis ta on või kus ta asub. Olevikus kasuta vormi am koos asesõnaga I, vormi is koos he, she, it ja ainsuses nimisõnalise alusega ning vormi are koos you, we, they ja mitmuses nimisõnalise alusega. Valik sõltub alusest, mitte lähimast sõnast.

Lauses My sister is a doctor. („Minu õde on arst.”) seob is inimese ametiga. Lauses We are tired. („Me oleme väsinud.”) seob see verb inimesed seisundiga; lauses The keys are on the table. („Võtmed on laual.”) annab see nende asukoha. Mõnes keeles jäetakse sellistes väidetes verbi be vaste välja, kuid need inglise kirjakeele laused vajavad seda, nagu ka nende eestikeelsed tõlked. Sama malli kasutatakse vanuse kohta: I am twenty. („Ma olen kahekümneaastane.”)

Eituse jaoks pane not verbi järele: She is not ready. („Ta ei ole valmis.”) Küsimuse jaoks vii verb aluse ette: Is she ready? („Kas ta on valmis?”) Ära lisa sellesse malli sõna do. Lühivormid nagu I'm, isn't ja aren't on vestluses ja mitteametlikus kirjas tavalised.

Be ei ole universaalne sõna, mida panna iga tegevuse ette. I work. („Ma töötan.”) ei vaja vormi am. I am working. („Ma töötan praegu.”) on teine, samuti õige struktuur, mida selgitame hiljem. I am work. ühendab neid kaht malli valesti.

Nimisõnad: arv ja kogus

Loendatav nimisõna võib tähistada üksikut asja, mida loeme: üks pilet, kaks piletit. Tavaline mitmuse lõpp on -s, kuid kirjapilt võib muutuda: box–boxes („kast–kastid”), city–cities („linn–linnad”), boy–boys („poiss–poisid”). On ka ebareeglipäraseid mitmusi, näiteks child–children („laps–lapsed”). Ära lisa ülakoma ainult mitmuse moodustamiseks. Eesti „kaks piletit” sisaldab ainsuse osastavat, kuid inglise keeles on arvu kaks järel nimisõna mitmuses.

Loendamatuid nimisõnu kasutatakse nende tavatähenduses teisiti. Sõnu Water („vesi”), information („teave”) ja furniture („mööbel”) ei loendata neis tähendustes tavaliselt otse. Ütle some information („veidi teavet”), mitte an information. Koguse või ühikute loendamiseks lisa sobiv loendatav nimisõna: two glasses of water („kaks klaasi vett”) või three pieces of furniture („kolm mööblieset”).

Loendatavus sõltub sõna kasutusest ja tähendusest, mitte ainult sellest, kas eset võiks päriselus loendada. Nimisõnal võivad olla mõlemad kasutused: chicken võib tähendada kanaliha, kuid a chicken üht lindu. Õppija sõnaraamat aitab kontrollida just soovitud tähendust. Ära eelda, et inglise kasutus langeb alati eesti omaga kokku.

Some osutab jaatavates lausetes sageli määramata kogusele: We have some rice. („Meil on veidi riisi.”) Any on tavaline eituses ja neutraalsetes küsimustes: We don't have any rice. („Meil ei ole üldse riisi.”) Need on levinud mallid, mitte eranditeta reeglid: pakkumistes kasutatakse sageli sõna some, näiteks Would you like some tea? („Kas soovid teed?”) Koguse küsimisel kasuta How many tickets? („Mitu piletit?”) koos mitmuses loendatava nimisõnaga ja How much water? („Kui palju vett?”) koos loendamatu nimisõnaga.

Artiklid: a, an, the või ilma?

Artiklid aitavad kuulajal mõista, millist nimisõnaga tähistatud inimest või asja silmas pead. Eesti keeles sellist artiklisüsteemi ei ole, seega õpi seda terviklausete tähenduse kaudu. Kasuta a/an ainsuses loendatava nimisõna ees, kui tutvustad üht liigi esindajat, täpsustamata kuulajale, millist. Kasuta the, kui kuulaja saab aru, millisest inimesest või asjast räägid. Näites I bought a lamp. The lamp is blue. („Ma ostsin lambi. See lamp on sinine.”) viitab teine lause juba tutvustatud lambile.

See pole lihtsalt esma- ja teistkordse mainimise reegel. Võid küsida Could you close the door? („Kas saaksid ukse sulgeda?”) ka ilma ust varem mainimata, kui on selge, millisest uksest jutt käib. Vali a või an järgmise hääliku, mitte kirjatähe järgi: a university („üks ülikool”) algab häälikuga /j/; an hour („üks tund”) algab täishäälikuga.

Üldistustes on mitmuses ja loendamatud nimisõnad sageli ilma artiklita: Dogs need exercise. („Koerad vajavad liikumist.”) Ainsuses loendatav nimisõna vajab tavaliselt määratlejat: a book („üks raamat”), the book („see kindel raamat”) või my book („minu raamat”). Määratleja tähendab siin sõna, mis aitab nimisõna täpsustada. Lisateavet leiad Cambridge'i artiklite selgitusest.

Omadused, viis ja võrdlus

Omadussõna kirjeldab inimest või asja. See paikneb tavaliselt nimisõna ees, nagu a quiet room („vaikne tuba”), või verbi be järel, nagu The room is quiet. („Tuba on vaikne.”) Inglise omadussõnad ei muutu tavaliselt nimisõna arvu ega grammatilise soo järgi. Sama quiet on ka väljendis two quiet rooms („kaks vaikset tuba”). Lisa mitmuse lõpp nimisõnale, mitte omadussõnale; eesti keeles tuttavat omadussõna ühildumist inglise keelde üle kanda ei saa.

Määrsõna võib kirjeldada, kuidas tegevus toimub. Võrdle She is careful. („Ta on ettevaatlik.”), mis kirjeldab inimest, ja She drives carefully. („Ta juhib ettevaatlikult.”), mis kirjeldab tema sõiduviisi. Paljud viisimäärsõnad lõpevad osaga -ly, kuid see pole universaalne tunnus. Fast võib olla nii omadus- kui ka määrsõna („kiire”, „kiiresti”), samas kui friendly on omadussõna („sõbralik”). Omadussõna good („hea”) tavaline määrsõnaline vaste on well („hästi”).

Kahe asja võrdlemiseks saavad paljud lühikesed omadussõnad lõpu -er: This bag is cheaper than that one. („See kott on odavam kui too.”) Paljude pikemate omadussõnadega kasutatakse sõna more: This chair is more comfortable. („See tool on mugavam.”) Ülivõrre näitab, kes või mis paistab rühmas mingi omaduse poolest kõige enam silma: the cheapest bag („kõige odavam kott”), the most comfortable chair („kõige mugavam tool”). Mõned vormid on ebareeglipärased, näiteks good–better–best („hea–parem–parim”). Õpi uus omadussõna koos kasulike võrdlusvormidega ning väldi mõlema malli ühendamist kujul more cheaper.

Have ja there is: omamine ning olemasolu

Kasuta verbi have omamise ning paljude isiklike suhete ja omaduste kirjeldamiseks. Lihtolevikus kasuta vormi has koos he, she, it ja ainsuses nimisõnalise alusega: Maya has a bicycle. („Mayal on jalgratas.”) Selle malli küsimustes ja eitustes kasutatakse do/does: Does Maya have a bicycle? („Kas Mayal on jalgratas?”) Pärast vormi does on põhiverb have, mitte has. See on algvorm: sõnaraamatuvorm ilma sõnata to, näiteks have („omama”), work („töötama”) või go („minema”). Eesti „kellelgi on” ei tähenda, et inglise lauses tuleks kasutada verbi „olema”.

Kohtad ka ühendit have got, eriti omamise väljendamiseks Briti kõnekeeles. Sellel on oma küsimusemall: Have you got a bicycle? („Kas sul on jalgratas?”) Mõlemad konstruktsioonid on kasulikud, kuid ära sega neid kujuks Do you have got ...? Alustades harjuta üht malli järjepidevalt.

There is ja there are toovad sisse millegi olemasolu või kohalolu. Kasuta There is a shop near my house. („Minu maja lähedal on pood.”), et poodi tutvustada, ja There are two shops. („Seal on kaks poodi.”) mitmuse jaoks. Võrdle The shop is near my house. („See pood on minu maja lähedal.”): nüüd on pood juba teada ning kirjeldad selle asukohta. Sellistes tutvustavates lausetes ei tähenda there kauget kohta.

Present Simple ehk lihtolevik

Kasuta lihtolevikku harjumuste, üldiste tõdede ja olukordade jaoks, mida esitad praegu üldiselt kehtivana. I walk to work. („Ma käin jalgsi tööl.”) kirjeldab tavalist harjumust, mitte tingimata kõnelemise hetkel toimuvat tegevust. She lives near the station. („Ta elab jaama lähedal.”) kirjeldab tema praegust elukorraldust ega väida, et ta elab seal igavesti.

Enamiku verbide puhul kasuta algvormi koos I, you, we, they. Koos he, she, it või ainsuses nimisõnalise alusega lisa -s või sobiv kirjapildivariant: works, watches, studies. Küsimustes ja eitustes kannab seda tunnust juba does, nii et põhiverb naaseb algvormi: Does she work here? („Kas ta töötab siin?”) ja She doesn't work here. („Ta ei tööta siin.”)

Koos I, you, we, they ja mitmuses nimisõnalise alusega kasutatakse sellistes küsimustes do ning eitustes do not, mis lühendatakse tavaliselt kujule don't: Do they work here? („Kas nad töötavad siin?”) ja They don't work here. („Nad ei tööta siin.”) Põhiverb jääb algvormi. Pea meeles, et be järgib oma varem selgitatud malli.

Sagedust väljendavad sõnad nagu often („sageli”) ja usually („tavaliselt”) seisavad enamasti põhiverbi ees, kuid verbi be järel: I usually cook. („Ma teen tavaliselt süüa.”) ja I am usually busy. („Ma olen tavaliselt hõivatud.”) Lihtolevikuga saab kirjeldada ka sõiduplaane ja ajakavasid. Õpi esmalt peamised tähendused ja alles siis harvemad kasutused; lisaharjutusi pakub British Councili lihtoleviku juhend.

Present Continuous ehk kestev olevik

Kestev olevik koosneb vormist am/is/are ja sellele järgnevast -ing-vormist. Mõlemad osad on vajalikud: I am reading. („Ma loen praegu.”), mitte I reading. See struktuur esitab tegevuse käsitletaval ajal käimasolevana. See võib tähendada just seda hetke või ajutist perioodi praeguse aja ümber.

Võrdle She works in a hotel. („Ta töötab hotellis.”) ja She is working in a hotel this month. („Sel kuul töötab ta hotellis.”) Esimene esitab töö praeguse üldise olukorrana. Teine rõhutab ajutist korraldust; ta ei pea töötama täpselt sellel sekundil, mil sa seda ütled. Erinevus on tähenduses, mida tahad väljendada, mitte lihtsalt ajasõna olemasolus. Eesti tõlkes võib mõlemal juhul olla sama verbivorm.

Paljusid seisundiverbe, sealhulgas know („teadma”) ja need („vajama”) nende tavalises seisunditähenduses, kasutatakse üldjuhul lihtvormides. Ütle I know the answer. („Ma tean vastust.”) ka siis, kui räägid praegusest hetkest. Mõnel verbil muutub liht- ja kestva vormi vahel ka tähendus, seega ära muuda seda algreeglit väiteks, et mõni verb ei saagi kunagi esineda -ing-vormis.

Past Simple ehk lihtminevik

Lihtminevik paigutab sündmuse või olukorra lõppenud minevikuaega. See aeg võib olla välja öeldud, nagu We visited our friends yesterday. („Me külastasime eile oma sõpru.”), või vestlusest arusaadav. Selle ajavormi kasutamiseks ei pea lauses olema sõna yesterday („eile”). Oluline on minevikukontekst, mitte kindla märksõna esinemine.

Reeglipärased verbid moodustavad mineviku tavaliselt lõpuga -ed, vajaduse korral kirjapilti kohandades. Ebareeglipäraste verbide vormid tuleb õppida: go–went („minema”), see–saw („nägema”). Nende tegevusverbide tavalistes küsimustes ja eitustes kasuta did või didn't ning algvormi: Did you go? („Kas sa läksid?”) ja I didn't go. („Ma ei läinud.”) Minevikutähendust kannab juba did, seega didn't went on vale.

Verbil Be on teistsugune minevikumall: I/he/she/it was ja you/we/they were. Kasuta Was she at home? („Kas ta oli kodus?”) ja She wasn't at home. („Ta ei olnud kodus.”), ilma sõnata did. Hoia harjutades verbi be ja tavaliste põhiverbide erinevus selgena.

Tulevik: will, going to ja kokkulepped

Inglise keeles saab tulevikule viidata mitmel viisil. Will koos algvormiga võib väljendada ennustust, lubadust või rääkimise hetkel tehtud otsust. Kui märkad kedagi raske kotiga hädas, võib I'll help you. („Ma aitan sind.”) väljendada sinu kohest otsust. Eitav vorm won't tähendab will not.

Be going to koos algvormiga väljendab sageli juba olemasolevat kavatsust või praegustel tõenditel põhinevat ennustust. I'm going to study tonight. („Ma kavatsen täna õhtul õppida.”) esitab plaani, mis sul juba on. Säilita selles konstruktsioonis am/is/are; I going to study on puudulik.

Kestev olevik võib kirjeldada kokkulepitud tulevast sündmust: We're meeting our teacher tomorrow. („Me kohtume homme oma õpetajaga.”) Need valikud võivad kattuda ning kontekst määrab, milline kõlab loomulikult. Ära käsitle sõna will iga tulevikumõtte kohustusliku tõlkena. Otsusta esmalt, kas teatad otsusest, kirjeldad kavatsust või viitad kokkuleppele.

Present Perfect: seos praegusega

Present perfect ehk täisminevik koosneb vormist have/has ja mineviku kesksõnast, mida nimetatakse sageli verbi kolmandaks vormiks. Reeglipärastel verbidel on selle kirjapilt sama mis -ed-minevikuvormil; ebareeglipärased vormid võivad erineda, näiteks write–wrote–written („kirjutama”). See ajavorm seob minevikuolukorra olevikuga, mitte ei paiguta seda üksnes lõppenud minevikuaega.

Näiteks I have lost my key. („Ma olen oma võtme kaotanud.”) võib selgitada, miks sa praegu ust avada ei saa. I lost my key yesterday. („Ma kaotasin eile oma võtme.”) paigutab kaotamise kindlasse lõppenud aega. Täisminevikku ei ühendata tavaliselt lõppenud aega märkiva sõnaga nagu yesterday. See kirjeldab ka seniseid kogemusi ja mõningaid jätkuvaid olukordi: I have lived here for two years. („Ma olen siin elanud kaks aastat.”) Siin elab inimene endiselt samas kohas. See ülevaade on alguspunkt; lisakasutusi tutvustab British Councili täismineviku selgitus.

Loe ka: Inglise keele ajavormid: kuidas neid segadusse sattumata õppida (selgitus algajatele)

Küsimused ja eitus: vali õige mall

Kõiki inglise küsimusi ei moodustata sama abisõna lisamisega. Vaata esmalt verbi ehitust. Verbi be puhul vii see aluse ette. Tavalise põhiverbi lihtoleviku või lihtmineviku puhul vajab enamik küsimusi do/does/did. Modaalverbi, näiteks can, puhul vii aluse ette see verb. Tabel näitab ka abiverbi have täisminevikus.

Liitvormis kasuta küsimuseks esimest abiverbi ning eituseks pane not selle järele: Is she working? („Kas ta töötab praegu?”) ja She isn't working. („Ta ei tööta praegu.”) Abiverb have küsimuses Has she finished? („Kas ta on lõpetanud?”) käitub teisiti kui omamist väljendav verb küsimuses Does she have a bicycle? („Kas tal on jalgratas?”) Küsisõnad tulevad tavaliselt küsimusemalli ette: Where does she work? („Kus ta töötab?”) Ära lisa veel üht do, kui sobiv abiverb on juba olemas.

Levinud erand puudutab küsimusi aluse enda kohta. Neutraalses küsimuses Who works here? („Kes siin töötab?”) asendab who alust, seega vormi does ei kasutata. Võrdle Who does she help? („Keda ta aitab?”): siin on she endiselt alus ja küsid sihitise kohta. Seda erinevust selgitab täpsemalt Cambridge'i küsisõnadega küsimuste juhend.

Can, should ja must

Modaalverbid lisavad teisele verbile näiteks oskuse, loa, soovituse või vajalikkuse tähenduse. Algajale on kasulikud lähtekohad can, should ja must. Neile järgneb algvorm ilma sõnata to ning kolmandas isikus ei lisata lõppu -s: She can swim. („Ta oskab ujuda.”), mitte She cans to swim.

Can võib kirjeldada võimet või küsida luba: Can I sit here? („Kas ma võin siia istuda?”) Should annab sageli soovituse: You should rest. („Sa peaksid puhkama.”) Must võib väljendada tugevat nõuet: You must show your ticket. („Sa pead oma piletit näitama.”) Need on kasulikud põhitähendused, mitte kõik võimalikud kasutused.

Eitusega ole hoolikas. You mustn't enter. („Sa ei tohi siseneda.”) tähendab keeldu. You don't have to enter. („Sa ei pea sisenema.”) tähendab, et sisenemine pole vajalik; see ei keela sisenemist. Need tähendused ei ole asendatavad. Ka Have to väljendab vajalikkust, kuid grammatiliselt kasutab see vorme nagu Does she have to ...? („Kas ta peab …?”) Lisateavet annab Cambridge'i selgitus verbi must kohta.

Eessõnad: aeg, koht ja liikumine

Eessõnad seovad nimi- või asesõna ülejäänud lausega. Need võivad näidata kohta, aega või suunda. Nende tähendused langevad harva igas kontekstis kokku ühe eestikeelse sõnaga; eesti keeles väljendame sama seost sageli hoopis käändelõpu või tagasõnaga. Seetõttu on kasulikum õppida eessõna koos ümbritseva väljendiga kui oodata, et üks tõlge sobib kõikjale.

Koha puhul esitab in midagi sageli ala või ruumi sees olevana, on pinnal olevana ja at kindlas punktis või tegevusega seotud kohas olevana. Võrdle in the box („kastis”), on the desk („kirjutuslaual”) ja at the bus stop („bussipeatuses”). Need on algmallid, mitte täielikud määratlused. Õppida tuleb ka kinnistunud väljendeid nagu on the bus („bussis”).

Aja puhul kasuta at kellaaegadega, on päevade ja kuupäevadega ning in kuude, aastate ja aastaaegadega. Nii saad väljendid at seven („kell seitse”), on Monday („esmaspäeval”) ja in September („septembris”). Väljendid nagu next Monday („järgmisel esmaspäeval”) ja last year („eelmisel aastal”) neid eessõnu tavaliselt ei vaja. Sihtkoha poole liikumisel kasutatakse sageli to, näiteks go to school („kooli minema”), kuid igapäevane väljend on go home („koju minema”), ilma sõnata to. Märka ja pane kirja terviklikke ühendeid.

Mõtete sidumine: and, but ja because

Kui oskad moodustada lihtsa lause, seo see teise mõttega. And („ja”) lisab teavet, but („aga”) toob vastanduse ning because („sest”) põhjuse. Seos peab väljendama sinu mõtet, mitte üksnes lauset pikemaks tegema.

Näites I want to practise, but I am tired. („Ma tahan harjutada, aga olen väsinud.”) vastandub teine osa esimesele. Näites I am studying because I have a test tomorrow. („Ma õpin, sest mul on homme test.”) selgitab teine osa põhjust. Iga osa vajab endiselt õiget sisemist ehitust. Pikem lause ei kaota vajadust aluse, sobiva verbivormi või artikli järele.

Loo selliseid seoseid järk-järgult. Kaks selget ühendatud mõtet on hea algus enne pikemaid, mitme kõrvallausega lauseid. Kirjutatut kontrollides küsi nii seda, kas iga osa on grammatiliselt õige, kui ka seda, kas sidesõna väljendab kavandatud seost.

Loe ka: Inglise keele sõnaühendid ehk chunks: 50 kasulikku näidet ja nende tähendused

Kuidas grammatikat sisukalt õppida?

Vali üks praktiline ülesanne ja selleks vajalik grammatika. Enda tutvustamiseks harjuta asesõnu, verbi be ja lihtsaid nimisõnafraase. Oma päeva kirjeldamiseks tööta lihtolevikuga. Hiljutisest reisist rääkimiseks alusta lihtminevikust. Nii saab iga uus vorm eesmärgi ning lihtsam on märgata, milline teave puudub, kui lause tundub poolik.

Pärast reegli lugemist kirjuta mõned laused, mis on sinu kohta tõesed või sulle kasulikud. Muuda alust, tee eitus ja esita küsimus, kontrollides, millised sõnad peavad muutuma. Seejärel selgita kahe vormi tähenduserinevust, näiteks harjumuse ja käimasoleva tegevuse vahel. Kui sa erinevust selgitada ei oska, pöördu tagasi olukorra, mitte ainult sõnalõpu juurde.

Vaata oma vigu liikide kaupa. Puuduv alus, vale verbivorm ja puuduv artikkel vajavad erinevaid selgitusi. Kui parandad ainult nähtava sõna selle rolli mõistmata, on hiljem raske uut lauset moodustada. Tule sama malli juurde tagasi uute sõnadega ning otsi seda lühikestest tekstidest ja salvestistest.

Sõnavara ja grammatika toetavad teineteist. LuvStudy sõnavaraharjutustes saad harjutada sõnade tähendusi, kirjapilti ja hääldust salvestiste abil ning kasutada siis tuttavaid sõnu oma lausetes. Sõnavara harjutamise tööriist ei hinda automaatselt vabalt kirjutatud lausete grammatikat; kontrolli neid usaldusväärse grammatikaallika abil või inimesega, kes oskab anda täpset tagasisidet.

Kontrolli põhireegleid

Need ülesanded kordavad artiklis juba selgitatud reegleid. Vali vastus, mis sobib nii vormi kui ka tähendusega. Selgitused aitavad sul näha, mida uuesti vaadata, mitte taandada harjutust üksnes punktisummale.

1. Vali verb: My sister ___ at home. (am / is / are)
2. Vali artikkel ühe täpsustamata tunni jaoks: We need ___ hour. (a / an)
3. Paranda küsimus: Does he works here?
4. Kirjelda praegu toimuvat tegevust: Please wait. I ___ a message. (write / am writing)
5. Paranda eitus: We didn't went out yesterday.
6. Väljenda vajaduse puudumist, mitte keeldu: You ___ bring food; we have enough. (mustn't / don't have to)
7. Küsi, milline inimene siin töötab: Who ___ here? (work / works)
8. Vali asesõna: Please send the address to ___. (I / me)

Loe ka: Inglise keele lugemisreeglid algajale: häälikud ja näited

Mida edasi õppida?

Kasulik alus on oskus moodustada selge lause, muuta see küsimuseks või eituseks ning selgitada, miks selle peamised vormid on just sellised. Kõik oskussõnad ei pea kohe meeles olema. Küll aga pead eristama näiteks verbiga be antud kirjeldust tavalise verbiga väljendatud tegevusest ning harjumust käimasolevast tegevusest.

Sealt edasi laienda teadmisi ühe valdkonna kaupa: uuri ajavorme täpsemalt, õpi artiklivalikut eri kontekstides, tutvu levinud verbimallidega ning harjuta pikemat seotud kõnet. Grammatika muutub kasutatavaks, kui kohtad korduvalt tähendusega lauseid. Hoia juhend abiks alles ja pöördu selle osa juurde tagasi, mis vastab sinu järgmisele küsimusele.